Vana kivirist

Suur kivirist mõisa härrastemaja (hetkel Heimtali Põhikooli mõisamaja) esises pargis on võõrale ootamatu. Kui J. W. Krause 1795. aastal joonistas Heimtali vaadet, oli kivirist juba viltu vajunud.
Kiviristi kohta on olnud mitmeid erinevaid arvamusi:
• Pärimuste järgi olevat olnud selle kohal tiik, kuhu uppunud mõisniku tütar.
• Ühel rüütlite võitlusel saanud surma rüütel, kes sinna maeti.
• On räägitud ka piiskopi matmispaigast.
• J. Jungi info on järgmine: “Vanadest kirjadest olen mina leidnud, et vanal ajal Heimtali mõisa kohal üks väike kirik olnud ja sealjuures oma surnuaed. Heimtali mõis olla kohe surnuaia koha peale ehitatud.”
• 1895. aastal tuli Heimtali mõisa esise platsi tasandamisel nähtavale noorema rauaaja kivikalme ning mõisnik von Siversi ettepanekul käis leiukohta põhjalikumalt uurimas professor Hausmann koos mõnede Viljandi Kirjanduse Seltsi liikmetega. Kalmekivide vahelt leiti noorema rauaaja põletusmatustest pärinevaid ehteid, kirves, odaots ja suitsed. Leiti veel rootsiaegsete matuste leide ning samuti Liivi sõja aegseid hõbedast rinnalehti.
• Huvitava versiooni pakub välja ka kunstiajaloolane Ira Einama. Nimelt olevat Olaf I Tryggvasson, kes 3.-9. eluaastani viibis Eestis ning Norrasse jõudes püstitas rahvast ristiusustades mitmele poole suuri kiviriste, mis on paljudes kohtades säilinud. Heimtali mõisa õuel olev rist on tema arvates sama tüüpi ja võib-olla ka samaaegne (ca 1000. aasta paiku) ja samal moel ka siis tekkinud.
Kasutatud allikad:
• Imbi-Sirje Tormi raamat “Heimtali Siversid ja mõisaajaloo käsitlusi koolitöös” Viljandi, 2008