Heimtali mõisast

Heimtali mõis asub Viljandimaal, Heimtali ürgoru nõlval, 10 km Viljandist kagu suunas. Esimesed teated mõisast on 1528. aastast. Keskajal olevat kuulunud Heimtali mõis Karksi linnusele. Mõis on kandnud nimesid: Linsen, Agende, Kurvitz. 1793. a nimetati mõis Heimtaliks (tõlkes Heim-thal: koduorg).
Heimtali ehteks on park, mis on rajatud 18. sajandi lõpul. Pargis on oskuslikult ära kasutatud looduslikku puistut ning seda täiendatud nii kodumaiste kui ka eksootiliste puuliikidega.
Peahoone põhjakülje seinal kasvab juba üle 100 aasta haruldane tobiväät. Mõisa peahoone ees pargis kasvavad iidsed pärnad. Samas on viltuvajunud kivist rist. Versioone risti tähendusest on mitmeid. Kaunist loodust Heimtali ürgoru kallastel on võimalik nautida kolmel looduse õpperajal. Park on üks osa Loodi maastikukaitsealast. Siversite perekonnamõisad Õisu, Morna, Kurvitsa (hilisem Heimtali) on saadud esiisa Peter Siversi (1674 – 1740) teenistuse eest admiralina Venemaal tsaar Peetrilt. Heimtali mõis kuulus Siversite aadliperekonnale 1789. aastast kuni Eesti Vabariigi maareformini. Mõisnikud Siversid Heimtalis olid Liivimaa rüütelkonna liberaalse tiiva esindajad.
Kasutatud allikad:
• Imbi- Sirje Torm “Heimtali Siversid ja mõisaajaloo käsitlusi koolitöös” Viljandi, 2008;
• Eesti mõisaportaali koduleht – Heimtali mõis
http://mois.ee/vilj/heimtali.shtml (04.05.2017)